Progresseeruvad ehk mitmevaatelised prilliklaasid - kellele ja miks?
Progresseeruvad ehk mitmevaatelised prilliklaasid kirjutatakse tihti välja siis, kui inimesel on alganud presbüoopia ehk vanaeanägemine. Presbüoopia algab pärast 40ndat eluaastat, kui inimene tunneb udust nägemist kui ta loeb, õmbleb või teeb arvutiga tööd. Presbüoopia esineb ka siis, kui varem pole üldse prille olnud ja nägemine on kõikidele kaugustele olnud hea. Vanaeanägemine esineb ka siis, kui lühinägevad (miinusprillikandjad) inimesed ei näe oma tavapärase kaugtugevusega lähedale.
2. MILLINE NÄEB PROGRESSEERUV PRILLIKLAAS VÄLJA?
3. KELLELE?
Progresseeruvad prilliklaasid sobivad eelkõige neile:
1. Kes ei näe hästi kaugele ega lähedale;
4. KUIDAS MÄÄRATAKSE?
Kliendi ja optometrist/silmaarsti vahelise koostöö tulemusena määratakse sobivad tugevused nii kaugele kui ka lähedale.
Enne klaaside tellimist mõõdetakse ära kliendi silmavahe, prilliklaasi kaugus silma sarvkestast, raami kalle ja kumerus, pupilli kõrgus.
1. Alusta prillide kandmist alles järgmisel päeval, kui prillid oled kätte saanud.
Kui Sa tunned iiveldust, peavalu vms, siis ei tähenda see, et progresseeruvad Sulle üldse ei sobi. Mine julgelt tagasi optikapoodi ja räägi oma murest oma optometristile/silmaarstile. Vahel aitab ka prillide painutamine. Kindlasti vaadatakse üle ka retsept ning vastavalt vajadusele tehakse selles muutused.
Kui oled varem progresseeruvad prille kasutanud ning need pole sobinud, siis võib proovida mõne aasta pärast uuesti. Aja möödudes täiustub nii tehnika kui ka tehnoloogia. Harjumine uue põlvkonna mitmevaateliste prillidega võib olla tunduvalt kergem.
Juhul, kui progresseeruvad prilliklaasid Sulle tõesti ei sobi, siis on alternatiivideks bifokaalsed ja trifokaalsed prilliklaasid.
Arvutitöö puhul on hea kasutada sinist valgust tõkestavat pinnakatet. Hoya pakub sellist klaasi BlueControl katte nime all.
